Märgendamine ja folksonoomia

Folksonoomia on veebipõhine meetod info kommenteerimiseks ja süstematiseerimiseks. Põhiliseks folksonoomia töövahendiks on infot iseloomustavad märksõnad või fraasid ehk sildid. Siltideks on enamasti üksikud sõnad. Liigitussüsteemide kasutamine loob täiendavaid võimalusi materjalide leidmiseks veebis. Üheks populaarsemaks visuaalse folksonoomia väljendusviisiks on kujunenud sildipilved, mis võimaldavad anda siltidele olulisuse järgi vastava kaalu.

Ühe näitena hästi töötavast folksonoomiast võiks tuua Stack Exchange. See on võrgustik, mis koondab küsimus-vastus tüüpi veebilehed (Q&A websites), võimaldades siltide ja teemade järgi sorteerides muuta vastuste leidmine kasutajale lihtsamaks. Küsimuste-vastuste tähtsust ja kasulikkust saavad kasutajad ise hinnata, misläbi ilmuvad otsingus eespool kõrgemalt hinnatud vastused. Samuti saavad kasutajad küsimusi-vastusi muuta, sarnaselt Wikipediale.

Ühe halva näitena folksonoomiast tooksin YouTube'i, kus iga kasutaja saab videole suvalisi silte määrata. See, aga vähendab märgendamise süstemaatilisust ning võimendab "läbu" teket.

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Wikipedia sai alguse kui wiki-põhise kõrvalprojektina Nupediale aastal 2001. Sellest on saanud suurim ja populaarseim vaba virtuaalne teatmeteos internetis.Wikipedia on saadaval 285 erinevas keeles.
Wikipedia infohulk on aastatega oluliselt kasvanud ning info järjest täpsemaks muutunud.

Hetkel on Wiki suurimaks probleemiks info usaldusväärsus ja kvaliteet. Kui aga ühel heal päeval heliseb telefon ja toru otsas oleks Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?", tekivad mõned mõtted:

1. Reiting. 
   Sarnaselt eBays levinud kasutaja reitingule võiks ka Wikipedia võimaldada hinnata artiklite autoreid, kus igal autoril oleks oma tagasiside- ja hinnanguleht. Hinnangu andmise eelduseks oleks muidugi wiki konto olemasolu.
2. Välimus.
   Teatavasti on Wikipedial olnud läbi aastate praktiliselt muutumatu disain. Iga arenev veebileht peaks olema ka kujunduslikult kaasajastatud.
   Üks lahendus oleks ka võimaldada kasutajatel Wikipedia välimust muuta, vastavalt soovile ja maitsemeelele :)
3. Tõlkimine.
   Viimaste aastatega on Wikipediasse lisandunud hulgaliselt eesti keelde tõlgitud artikleid, kuid tõlketööd on teha veel palju. Väga meeldiv on näha, et selle edendamiseks korraldatakse tõlketalguid :)
4. Visualiseerimine.
   Enamus Wikipedia sisu piirdub vaid tekstilise esitusega. Rohkem võiks teksti kõrval olla ka teisi multimeedia elemente, nagu pildid, illustratsioonid, heli, video.

Blogimise erinevad motiivid

Blogide ehk ajaveebide kasutamisel on erinevaid tagamaid - jäädvustada mälestusi, jagada arvamusi, mõtteid ja seisukohti. Samuti on blogid populaarsust kogunud ettevõtete turundamisel.

Järgnevalt, kirjeldan blogide erinevaid liike, nende motiive ning toon mõned näiteid motiivipõhistest blogidest.

Sporditeemalised blogid on kogunud järjest populaarsust – sport ühendab ja motiveerib inimesi. Kuna ise olen aktiivne tervisespordi harrastaja, pean asjakohaseks siinkohal tuua Kertu Jukkumi spordiblogi, mille pidev jälgija olen olnud.

Reisiblogid. Järjest enam lisandub internetiavarustesse erinevaid reisiblogisid. See on hea võimalus jäädvustada isiklikke reisielamusi ning jagada neid teistega. Reisiteemalised ajaveebid annavad võimaluse lugeda kellegi reaalselt kogetud reisielamusi. Ise olen jälginud väga erinevaid reisiblogisid, mille seast viimati lugesin järgmist: http://lifeincaste.wordpress.com/2012/08/28/reisiblog-dehradun-rishikesh-haridwar-ja-manali/.

Poliitblogid. Poliitikute poolt peetavad ajaveebid on enamasti erakonnakesksed, mistõttu erapooletuid arvamusi on sealt raske leida. Näitena võiks siinkohal tuua Eesti loetuima poliitblogi - Tallinna linnapea, Edgar Savisaare blogi.

Arvamusblogid esindavad blogi autori isiklikke arvamusi ja väljavaateid päevakajalistel teemadel. Arvamusblogidest on silma jäänud poliitilistel teemadel arutlev Irja ja Inno Tähismaa blogi.

Huviblogid - motiiv ei vaja enam ilmselt pikemat lahtiseletamist. Siia alla kategoriseeruvad ajaveebid erinevatest hobidest - fotograafia, kokandus, käsitöö jpm. Näide ühest huviblogist: http://kristijoeste.blogspot.com/

Äriblogide eesmärk on toetada ettevõtte turundust ja püüda uusi kliente. Blogi on väga efektiivne vahend püüdmaks potentsiaalsete klientide tähelepanu, tootes lisaks toote promole ka lugejale kasulikke ja õpetikke postitusi. Üheks selliseks blogiks on näiteks DreamGrow Digital ajaveeb.